Lengua estona

Da Wikipedia, l'ençiclopedia libara.
Va a: navigasion, serca
Estone (eesti keel)
Creà da: {{{creatore}}} nel {{{anno}}}
Contesto: {{{contesto}}}
Parlà in: Flag of Estonia.svg Estonia
Flag of Russia.svg Rusia
e inte altri paesi da emigrai estoni
Regioni:Rejon: {{{regione}}}
Periodo: {{{periodo}}}
Persone: 1 milion cerca
Clasifica: 243
Scritura: {{{scrittura}}}
Tipołogia: SVO
Fiłogenexi:

Lingue uraleghe
 Lingue ugrofinegche
  Lingue finnopermeghe
   Lingue finnovolgaeghe
    Lingue finnosami
     Lingue baltofineghe
      Eston
       
        
         
          
           
            
             
              

Statuto ofiçiałe
Stato: 20px  Unione Europea
Flag of Estonia.svg Estonia
Regolà da: Eesti Keele Instituut
Codexe de clasificassion
ISO 639-1 et
ISO 639-2 est
ISO 639-3 est
SIL EST  (EN)
SIL {{{sil2}}}
Estrato en lengoa
Dichiarassion Universałe de i Diriti de l'Omo - Art.1
Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim.
El Pare Nostro
Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim.
Trasliterassion
{{{traslitterazione}}}
Łengoa - Elenco de łe łengoe - Łenguìstega
El łogo de Wikipedia Vixita ła Wikipedia [[:{{{codice2}}}:|in {{{nome2}}}]]!
El łogo de Wikipedia Vixita ła Wikipedia [[:{{{codice3}}}:|in {{{nome3}}}]]!
{{{mappa}}}
Pilcrow.png Sta paxena podaria contegnere carateri Unicode.

La lengua estona (eesti keel) la xe el nome de l'idioma chiacolà in Estonia. La fa parte de le lengue ugro-fineghe (a la quale partien pur l'ongaro, el finlandese e el lapon). El xe na lengua inglutinante ma manco del finlandese (infruenzada dal todesco). El xe la lengua uficial de l'Estonia (intanto che el russo el xe chicolà da na menoranza - un terzo de la popolazion).

L'Eston se lo scrive co l'alfabeto latin: A B D E F G H I J K L M N O P R S T U V W Õ Ä Ö Ü e le pronunzie le xe: a (aa), b (bee), [c] (tsee), d (dee), e (ee), [f] (eff), g (gee), h (haa), i (ii), j (jott), k (kaa), l (ell), m (emm), n (enn), o (oo), p (pee), [q] (kuu), r (err), s (ess), [š] (šaa), [z] (zee), [ž] (žee), t (tee), u (uu), v (vee), [w] (topeltvee/kaksisvee), õ (õõ), ä (ää), ö (öö), ü (üü), [x] (iks), [y] (igrek). Le letare infra [] le se cata solo inte parole foreste.

Cofà el turco, el finlandese e l'ongaro, l'eston el se caraterisava dal fenomeno de l'armonia vocalega: le vocale le gera ingrupae in do serie che no le se smissiava inte la stessa parola. Sto fenomeno l'esiste uncuò solo inte'l dialeto de Tartu.